Kaheksanda nädala teemaks on IT proff Eestis aastal 2017. Alguses kohe vaatasin ÕSist üle, kes on proff ehk professionaal, see on elukutseliselt mingil alal tegutseja, elukutseline; oma ala meister. Tooksin siis välja paar omadust, mis võiksid olla IT ala meistril, et oma tööga suurepäraselt hakkama saada.
1. Haridus ja õpitu oskuslik kasutamine
Siin ei ole aga mõeldud ilmtingimata ülikool või rakenduskõrgkool, ei ole mõeldud ka ilmtingimata IT ala. Lõpetatud haridustasemel ja -asutusel on küll tänapäeval veel mingisugune kaal olemas (kas lõpetasid Tallina Polütehnikumi või Tartu Ülikooli), kuid tööandjad on hakanud sellisest vaatenurgast kõrvale kalduma ning rohkem ei loe, mis kooli diplom sul on, vaid kuidas sa oskad saadud teadmisi praktiliselt rakendada. Tunnen ise mitmeid iseõppinud programmeerijaid, kes kirjutavad nüüd koodi avaliku sektori jaoks.
2. Oskused vs suhtlemisoskus
Usun, et 2017 (ja ka sealt edasi) IT proff peab olema hea suhtleja. Enam ei ole oluline, et sa oskad kirjutada väga head vigadeta koodi, sest klient ei saa sellest osast midagi aru. Arvan, et kõik liigub selle poole, et IT profid üritavad saavutada mingisugust tasakaalu, kus programmi arendamise kõrval on hakatud rohkem tegelema projektijuhtimise ja kliendi vajaduste väljaselgitamisega. Projektijuht on küll vajalik vahelüli kliendi ja arendaja vahel, kuid Eestis on päris palju idufirmasid ja väiksemaid ettevõtteid, kus eraldi projektijuhi roll ei pruugi olla alguses üldsegi rahaliselt võimalik.
3. Oma aja planeerimine ja tööde lõpetamine
Juba mainisin, et tänapäeval ei ole enam koolidiplomi omamine niivõrd tähtis. Nüüd aga soovin täiendada, et kooli lõpetamine, olgu selleks seesama Polütehnikum või TTÜ magistrikraad, näitab ikka tööandjale ja konkurentidele, et suudad endale eesmärke püstitada ning viid oma tööd ilusti lõpuni.
4. Kiire
Tänapäeval muutub kõik väga kiiresti "Sink or swim". Kliendil võis olla eile üks soov ja täna on juba teine soov ning IT proff peab neid muudatusi kiiresti läbi rääkima ja projekti sisse viima. Samuti tulevad kasutusele uued meetodid, vahendid, uued programmeerimiskeeled. IT proff ei pea neid kõiki meetodeid tundma, kuid ta peab nende muudatustega kohanema ning nägema erinevaid seoseid, teadma, kes võiks talle kiiresti neid vajalikke asju õpetada.
5. Avatud
Näen, et "klassikalisi" patsiga IT inimesi, kes ei tunne välismaailma vastu üldse huvi ja istuvad üksi pimedas nurgas ja kirjutavad oma koodi - neid on jäänud päris üksikuid. 2017. aasta IT proff võib olla ka patsiga, aga ta on avatud uutele kolleegidele, olgu selleks keegi nigeerlane või ameeriklane, senior või junior, avatud uutele väljakutsetele, avatud mõttele, et ta peab töötama meeskonnas, et ta peab suhtlema klientidega, et ta peab olema aktiivne.
Üldiselt peaks 2017. aasta IT proff olema multifunktsionaalsete oskustega, natukene nagu projektijuht, natukene nagu arendaja ja natukene nagu tooteomanik. Ta ei pea küll iga päev kontorisse ülikonnaga tulema (ta ei pea tegelikult iga päev üldsegi kontorisse tulema), kuid näiteks enda kolleege vaadates näen, et arendajate seas on viisakam riietus tänapäeval üsna iseenesestmõistetav nähtus.
1. Haridus ja õpitu oskuslik kasutamine
Siin ei ole aga mõeldud ilmtingimata ülikool või rakenduskõrgkool, ei ole mõeldud ka ilmtingimata IT ala. Lõpetatud haridustasemel ja -asutusel on küll tänapäeval veel mingisugune kaal olemas (kas lõpetasid Tallina Polütehnikumi või Tartu Ülikooli), kuid tööandjad on hakanud sellisest vaatenurgast kõrvale kalduma ning rohkem ei loe, mis kooli diplom sul on, vaid kuidas sa oskad saadud teadmisi praktiliselt rakendada. Tunnen ise mitmeid iseõppinud programmeerijaid, kes kirjutavad nüüd koodi avaliku sektori jaoks.
2. Oskused vs suhtlemisoskus
Usun, et 2017 (ja ka sealt edasi) IT proff peab olema hea suhtleja. Enam ei ole oluline, et sa oskad kirjutada väga head vigadeta koodi, sest klient ei saa sellest osast midagi aru. Arvan, et kõik liigub selle poole, et IT profid üritavad saavutada mingisugust tasakaalu, kus programmi arendamise kõrval on hakatud rohkem tegelema projektijuhtimise ja kliendi vajaduste väljaselgitamisega. Projektijuht on küll vajalik vahelüli kliendi ja arendaja vahel, kuid Eestis on päris palju idufirmasid ja väiksemaid ettevõtteid, kus eraldi projektijuhi roll ei pruugi olla alguses üldsegi rahaliselt võimalik.
3. Oma aja planeerimine ja tööde lõpetamine
Juba mainisin, et tänapäeval ei ole enam koolidiplomi omamine niivõrd tähtis. Nüüd aga soovin täiendada, et kooli lõpetamine, olgu selleks seesama Polütehnikum või TTÜ magistrikraad, näitab ikka tööandjale ja konkurentidele, et suudad endale eesmärke püstitada ning viid oma tööd ilusti lõpuni.
4. Kiire
Tänapäeval muutub kõik väga kiiresti "Sink or swim". Kliendil võis olla eile üks soov ja täna on juba teine soov ning IT proff peab neid muudatusi kiiresti läbi rääkima ja projekti sisse viima. Samuti tulevad kasutusele uued meetodid, vahendid, uued programmeerimiskeeled. IT proff ei pea neid kõiki meetodeid tundma, kuid ta peab nende muudatustega kohanema ning nägema erinevaid seoseid, teadma, kes võiks talle kiiresti neid vajalikke asju õpetada.
5. Avatud
Näen, et "klassikalisi" patsiga IT inimesi, kes ei tunne välismaailma vastu üldse huvi ja istuvad üksi pimedas nurgas ja kirjutavad oma koodi - neid on jäänud päris üksikuid. 2017. aasta IT proff võib olla ka patsiga, aga ta on avatud uutele kolleegidele, olgu selleks keegi nigeerlane või ameeriklane, senior või junior, avatud uutele väljakutsetele, avatud mõttele, et ta peab töötama meeskonnas, et ta peab suhtlema klientidega, et ta peab olema aktiivne.
Üldiselt peaks 2017. aasta IT proff olema multifunktsionaalsete oskustega, natukene nagu projektijuht, natukene nagu arendaja ja natukene nagu tooteomanik. Ta ei pea küll iga päev kontorisse ülikonnaga tulema (ta ei pea tegelikult iga päev üldsegi kontorisse tulema), kuid näiteks enda kolleege vaadates näen, et arendajate seas on viisakam riietus tänapäeval üsna iseenesestmõistetav nähtus.
Kommentaarid
Postita kommentaar