Soome filosoofi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile kirjeldas infoühiskonna väljakutseid ja kitsaskohti ning tõi ettepanekuid, kuidas neid probleeme võiks lahendada.
Eelkõige pani Himanen täppi väitega, et juba 2010. aastaks võib näha oskustööjõu puudust, eriti just IT sektoris, vananema rahvastiku tõttu. Selle tulemusena hakkab aga arenema rohkem biotööstus (tervislik toit, tervislik eluviis), geenitehnoloogia (haiguste ravimine geeni tasandil) ja IT-spetsialistidest immigrante hakatakse võtma avasüli vastu. Meie ettevõte on hea näide sellest, sest toetame multikultuursust, tahame võtta endale tööle välismaalasi, minu kolleegideks on arendajad Saksamaalt, Nigeeriast ja Gruusiast.
Teine väide, mis tekitas äratundmisrõõmu, oli see, et kui enne peeti Aasia tööjõudu odavaks vaid tööstuses ja tootmises, siis nüüd saab Hiina ja India spetsialistidele outsource'da ka keerulisi IT-alaseid töid, mida suudetakse teha kiiremini ja palju odavamalt (kas või UpWork'i näitel). Kui vaadata Eesti näitel, siis viimase viie aasta jooksul on meil tõesti läinud kinni paar kõnekeskuse projekti (mida peeti tol ajal odavamaks kui näiteks Suurbritannias), toimunud suuremad koondamised tööstustes ja liigutakse rohkem sinna Leedu ja Poola kanti, kus tööjõud on veelgi odavam.
Kolmas mõte oli ikka see loovuse ja meeskonnatöö olulisus, mõtete ja kogemuste jagamine. Just hiljuti kõlas minu kolleegilt mõte, et kui ettevõttel ei ole probleeme, on see halb, sest siis ei arene töötajate loovus ning omakorda ei arene ka ettevõte. Peaksime tekitama neid probleeme.
Antud raport oli väga huvitav, Eesti kontekstis on see võib-olla veidi naiivne, kuid visioonis peabki olema kirjeldatud "ideaalne maailm", sest siis on, mille poole püüelda.
Eelkõige pani Himanen täppi väitega, et juba 2010. aastaks võib näha oskustööjõu puudust, eriti just IT sektoris, vananema rahvastiku tõttu. Selle tulemusena hakkab aga arenema rohkem biotööstus (tervislik toit, tervislik eluviis), geenitehnoloogia (haiguste ravimine geeni tasandil) ja IT-spetsialistidest immigrante hakatakse võtma avasüli vastu. Meie ettevõte on hea näide sellest, sest toetame multikultuursust, tahame võtta endale tööle välismaalasi, minu kolleegideks on arendajad Saksamaalt, Nigeeriast ja Gruusiast.
Teine väide, mis tekitas äratundmisrõõmu, oli see, et kui enne peeti Aasia tööjõudu odavaks vaid tööstuses ja tootmises, siis nüüd saab Hiina ja India spetsialistidele outsource'da ka keerulisi IT-alaseid töid, mida suudetakse teha kiiremini ja palju odavamalt (kas või UpWork'i näitel). Kui vaadata Eesti näitel, siis viimase viie aasta jooksul on meil tõesti läinud kinni paar kõnekeskuse projekti (mida peeti tol ajal odavamaks kui näiteks Suurbritannias), toimunud suuremad koondamised tööstustes ja liigutakse rohkem sinna Leedu ja Poola kanti, kus tööjõud on veelgi odavam.
Kolmas mõte oli ikka see loovuse ja meeskonnatöö olulisus, mõtete ja kogemuste jagamine. Just hiljuti kõlas minu kolleegilt mõte, et kui ettevõttel ei ole probleeme, on see halb, sest siis ei arene töötajate loovus ning omakorda ei arene ka ettevõte. Peaksime tekitama neid probleeme.
Antud raport oli väga huvitav, Eesti kontekstis on see võib-olla veidi naiivne, kuid visioonis peabki olema kirjeldatud "ideaalne maailm", sest siis on, mille poole püüelda.
Kommentaarid
Postita kommentaar