Teise nädala postituses kirjutan kahest programmeerimiskeelest, mida küll tavaline veebisurfaja ei pruugi tuvastada, kuid mille erinevaid väljundeid näeb kindlasti iga arvutikasutaja.
C++: nostalgilised 80ndad
Multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mida arendas taanlane Bjarne Stroustrup juba 1979. aastal täiendusena programmeerimiskeelele C ning algselt kandis ta nime C with Classes. C++ ametlikuks väljalaskeajaks peetakse 1983. aastat. 1990ndatest alates on C++ üks populaarsemaid keeli, erinevate statistikate põhjal võiks öelda, et ta on endiselt top viies (mõne statistika järgi on tal kolmas koht).
C++ kasutati ja kasutatakse endiselt paljude rakenduste ja operatsioonisüsteemide arendamises. Suurem osa Windowsist, mingi osa MacOS-ist, Google, Facebook, Mozilla, Amazon, Adobe Systems ja isegi mitmed mängud on kirjutatud C++ keeles.
Simula: surnud, kuid mitte unustatud
Tegemist ei ole Võru maakonnas asuva külaga, vaid mudelipõhise tarkvaraarenduse keelega. Loodud 60ndatel norrakate Ole-Johan Dahl and Kristen Nygaard poolt. Simulat peetakse esimeseks objektorienteeritud programmeerimiskeeleks. Nime poolest mõistagi loodi Simula simulatsioonide tegemiseks ning seda on kasutatud mitmesugustes rakenduste,
protsesside modelleerimise, protokollide, algoritmide simuleerimiseks, arvutigraafika- ja haridusprogrammides. Nimetatud norrakad said ka 2001. aastal Turingi auhinna Simula I ja Simula 67 eest.
Üldjuhul räägitakse, et täiesti surnud programmeerimiskeeli ei ole olemas. Igasugust vanemat keelt, mida enam ei kasutata või kasutab vaid mõni üksik, võib pidada hetkel kasutatavate keelte esivanemateks. C++ ja Java loojad on öelnud, et Simula on olnud nende jaoks suur eeskuju. Mingil määral kasutatakse Simulat endiselt ka ülikoolides, Malta Ülikoolis on selleks loodud lausa spetsiaalne kursus.
Kommentaarid
Postita kommentaar