Sellel nädalal lugesin Rick Falkvinge ja
Christian Engströmi raamatut The Case for Copyright Reform. Reformi eesmärgiks on pakkuda uusi lahendusi liialt karmile autoriõiguse seadusele, näiteks soovivad autorid, et neid autoriõgusega kaitstud teoseid, mida ei jagata ärikasumi saamiseks, võiks jagada ja kasutada hoopis tasuta.
Autorid tõid välja, et nende poolt pakutud reform ei ole niivõrd ekstreemne ning peab moraalsetest põhimõtetest kinni. Autori nimi peab olema seotud tema loominguga, keegi ei saa talt seda õigust ära võtta ning väita end olevat keegi kuulus autor, kui ta seda ei ole.
Järgmise punktina tõid autorid välja, et kui veel 20 aastat tagasi saime üksteisele veel vabalt teise autori poolt loodud luuletusi ja laule saata - siis nüüd on see mõnevõrra keeruline. Olen nõus, et kui tegemist on näiteks Youtube video või blogipostitusega, siis peaks olema viide kasutatud teose autorile, kuid sünnipäevakaardile ühe kuulsa luuletuse salmi kirjutamine ilma autori nimeta (sest see rikub ju kogu sünnipäevakaardi vibe) ei tohiks olla karistatav. Autorid pakuvad välja, et kui tegemist on loominguga, mille pealt ma ei saaks rahalist ega muud kasumit ehk ma jagaksin seda privaatselt ja tasuta, siis peaks see olema lubatud.
Free Sampling. Siin ei ole ma autoritega nõus ning arvan, et muusikud ja filmitegijad kasutavad juba praegu teistest teostest saadud inspiratsiooni või tihtipeale lihtsalt kopeerivad neid, eriti on seda kuulda räpp muusikas, kus kõik head sample'd on juba ammu loodud. Tihtipeale viitavad muusikud teose originaalautorile vaid siis kui tekib mõni skandaal või originaalautor läheb kohtusse. Näiteks Taylor Swift'i uus laul "Look what you made me do", kus alguses ei olnud viidatud originaalteosele ja väga kuulsale laulule "I'm too sexy" (by Right Said Fred), kuid kui publik hakkas neid teoseid võrdlema, siis tuli lauljanna otsusele originaalautor ära viidata ning royalties jagada.
Autorid tõid välja, et nende poolt pakutud reform ei ole niivõrd ekstreemne ning peab moraalsetest põhimõtetest kinni. Autori nimi peab olema seotud tema loominguga, keegi ei saa talt seda õigust ära võtta ning väita end olevat keegi kuulus autor, kui ta seda ei ole.
Järgmise punktina tõid autorid välja, et kui veel 20 aastat tagasi saime üksteisele veel vabalt teise autori poolt loodud luuletusi ja laule saata - siis nüüd on see mõnevõrra keeruline. Olen nõus, et kui tegemist on näiteks Youtube video või blogipostitusega, siis peaks olema viide kasutatud teose autorile, kuid sünnipäevakaardile ühe kuulsa luuletuse salmi kirjutamine ilma autori nimeta (sest see rikub ju kogu sünnipäevakaardi vibe) ei tohiks olla karistatav. Autorid pakuvad välja, et kui tegemist on loominguga, mille pealt ma ei saaks rahalist ega muud kasumit ehk ma jagaksin seda privaatselt ja tasuta, siis peaks see olema lubatud.
Free Sampling. Siin ei ole ma autoritega nõus ning arvan, et muusikud ja filmitegijad kasutavad juba praegu teistest teostest saadud inspiratsiooni või tihtipeale lihtsalt kopeerivad neid, eriti on seda kuulda räpp muusikas, kus kõik head sample'd on juba ammu loodud. Tihtipeale viitavad muusikud teose originaalautorile vaid siis kui tekib mõni skandaal või originaalautor läheb kohtusse. Näiteks Taylor Swift'i uus laul "Look what you made me do", kus alguses ei olnud viidatud originaalteosele ja väga kuulsale laulule "I'm too sexy" (by Right Said Fred), kuid kui publik hakkas neid teoseid võrdlema, siis tuli lauljanna otsusele originaalautor ära viidata ning royalties jagada.
Kommentaarid
Postita kommentaar