NÄDAL 7: COPYLEFT

Seitsmenda nädala teemaks on copyleft. Copyleft on printsiip, mis annab kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (isegi äris) samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Kui copyright'i eesmärk on autori kontrolli säilitamine teose kopeerimise, muutmise ja levitamise üle, siis copyleft soovib säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. 

Copyleft litsentsid kasutajale järgmised õigused: vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms), vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada, vabadus tööd muuta, vabadus levitada muudetud töid.

Copyleft-il on järgmised tasemed:

• Väga tugev copyleft (AGPL litsents) - kirjutatud kood peab olema sama litsentsi all, tavaliselt tegemist programmidega, mida kasutatakse serveritel. Näiteks võib tuua Evercam.
• Tugev copyleft (GNU GPL ehk GNU Üldine Avalik Litsents) -  kood peab olema samuti sama litsentsi all, välja arvatud programmide puhul, mida kasutatakse üle veebi.
• Nõrk copyleft (GNU LGPL ehk Vähem Üldine Avalik Litsents) - piirangud küll seatud programmile/ koodile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. Näiteks kasutavad seda Mozilla Firefox ja OpenOffice.org.
• Puuduv copyleft (GNU FDL ehk Vaba Dokumentatsiooni Litsents) - saab kasutada ka ärivara loomiseks, kuid kõik koopiad lähtematerjalist, isegi muudetud kujul, peavad olema sama litsentsi all. Neid koopiaid võib müüa, kuid kui seda toodetakse suures koguses, tuleb see teha kättesaadavaks formaadis, mis lubab edasisi muudatusi. Näiteks Wikipedia.